Maailma Majandusfoorumi tulevikuametite aruandes prognoositakse, et mõne aasta pärast vajavad ümberõpet koguni üle poolte kõikidest töötajatest.

Maailma Majandusfoorumi ülevaates “Tööde tulevik 2020” on loetletud terve rida tulevikuoskusi. Tulevikuoskuste nimekirja eesotsas domineerivad oskused, mille arendamisel on keskne roll mängul ja mängulisel lähenemisel. Kõige olulisemaks tulevikuoskusteks on võime pidevalt ja tõhusalt õppida. Mänguline lähenemine muudab tulevikuoskuste omandamise tõhusaks nii lastel kui täiskasvanutel.

Õppimisvõime on kõikide oskuste ema

Tulevikuoskuste edetabeli tipus on oskused, mille kasutamisel jäävad inimesel arvuti ees eelised veel pikemaks ajaks. Ka siis kui arvutid ja algoritmid on võtnud üle suurema osa andmete analüüsist, planeerimisest ja töövoogude juhtimisest. Arvutite jaoks keerulised oskused on ennekõike seotud komplekssete otsustusprotsesside, loovuse, probleemide lahendamise ja kriitilise mõtlemisega. Tulevikuks valmisolekuks oluliseks oskuseks on ka meie oskus paindlikult suhelda ja uusi tehnoloogiaid kohandada.

Tulevikuoskuste arendamisel ja muutuva maailma vajadustele ja tingimustele vastamisel on kesksel kohal õppimisvõime kui juuroskus. Ja seda mitte üksnes lastel ja noorukitel, vaid ka täiskasvanutel. Kui oskaksime paremini mänguliselt õpetada ja õppida, siis omandaksime tulevikuoskuseid kiiremini ja oleksime tulevikuks paremini ettevalmistatud. Just siin muutub mängulisus kui õpetamise ja õppimise meetod oluliseks.

Mängulisus on meile teadmiste ja kogemuste omandamise loomuliku viisina oluline õpetamisel ja õppimisel, laiemalt kogu kommunikatsioonis ja muutmise protsessis. Mänguline lähenemine muudab õpikogemuse ja koostöö põnevaks ja stressivabaks. Mängulisus toetab meie tähelepanuvõimet ja keskendumist, et suudaksime igavust ja tüdimust tundmata õppematerjali, ülesannete ja väljakutsete juures püsida.

Kui õpetamine ja juhendamine pole piisavalt mängulised, siis võib see muuta kogu protsessi osapooltele ebahuvitavaks ja igavaks.

Mis on mäng ja mängulisus?

Mäng on inimesele ürgselt omane intuitiivne viis õppida. Mängimine ja mängulisus mõjuvad soodsalt otsustamisprotsessidele ja ümbritsevaga adekvaatsele kohanemisele. Mäng õpetab reegleid tunnetama, planeerima ja kavandama, eristama ja otsustama. Mäng ja mängulisus arendab meie reaalsuse ja kohal olemise tunnetust ja sotsiaalset võimekust. Samuti modelleerib mäng meie võite ja eduelamust ning õpetab sirge seljaga ja negatiivseid jälgi jätmata kaotusi vastu võtma.

Mängulise lähenemise praktiseerimine on arendav ja lõbus kõikidele osapooltele. Rõhutatult oluline vahest isegi rohkem lapsevanemale kui mängujuhile. Mängulisus õpetab lapsi ja juhendajaid olema võimaluste lainel, et tunda ära positiivseid lahendusi.  

Mängulise lähenemise juures on olulisel kohal oskus iseennast mitte liiga tõsiselt võtta. Mäng õpetab ja julgustab minema läbi elu, kartmata ebaedust või eksimustest põhjustatud tagajärgi psüühikale.

Juri Lotman: mäng modelleerib eduelamust

Mängulisusest on kirjutanud teiste teadlaste ja mõtlejate seas ka Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja, kirjandusteadlane ja semiootik Jüri Lotman. Ta  peatub oma analüüsides ja kirjatükkides mängu ja mängulisuse teemadel mitmel puhul.

Lotmani ütleb, et mängu on kätketud mudel tegelikkuses juhtuda võivatest olukordadest, süžeedest ja konfiguratsioonidest. Mäng peegeldab ja üldistab tegelikkuse reegleid, toimimisviise ja loogikaid. Mängulisus on Lotmani järgi kujuteldava ja tingliku ehk imaginaarse ja reaalse tegelikkuse tunnetamise samaaegne eksiteerimine: mängija on korraga kahes reaalsuses, millest üks on tinglik ja teine tegelik.

Lotmani sõnul aitab mäng ületada hirmu kriitiliste ja probleemsete olukordade ees, kujundades praktiliseks elutegevuseks vajalikku soodsat emotsioonide struktuuri. Lotmani sõnul modelleerib mäng meie edukogemust. Loe lähemalt, mida Jüri Lotman on mängu kohta kirjutanud.

Mängulisus on seotud eesaju arenguga

Ajuteadlased on tõestanud, et mängides ja filmi vaadates elab inimene tänu peegelneuronitele läbi samu emotsioone, mida analoogne olukord päris eluski tekitaks. Nimelt kui inimene satub mängus või temale mänguliselt, tinglikult loodud olukorda, siis aktiveeruvad tal samad aju piirkonnad ja vallanduvad samad keemilised protsessid kui päriselt selles olukorras olles.

Psühholoogid Jonathan Baylin ja Daniel A. Hughes kirjutavad oma raamatus “Kiindumuspõhise teraapia neurobioloogia”: “Mäng loob ajusse keemilise kokteili, mis muudab mängu võimsaks sotsiaalseks protsessiks.” Raamatu autorid selgitavad, et mäng soodustab aju arengut, eriti üliolulises prefrontaalses ajukoores ehk eesajukoores.

Eesajukoor tegeleb planeerimise ja kavandamisega, enesekontrolli ja emotsioonide reguleerimisega, abstraktse mõtlemise ja otsuste tegemisega. Samuti sotsiaalse käitumise ja näiteks vestlustes osalemise ja suhtlusega. Otsmikusagara ajuosa olulisemaid funktsioone on meie mõtete juhtimine ja tegevuste eesmärgipärane järjestamine. Mängulisus aktiveerib eesajukoort ja arendab meis eristamisvõimet. Sealhulgas arendab olulise eristamist ebaolulisest, halva eristamist heast, parandab aja tunnetamist ehk tänaste tegevuste seostamist homsete tulemustega.

Mängides ja hea tujuga targaks ja edukaks

Mängulise lähenemisega on otseselt seotud ka naer ja rõõmus olemine. Eesti päritolu maailmakuulus neuroteadlane ja psühhobioloog Jaak Panksepp on öelnud, et naer stimuleerib ajus kasulike kemikaalide, opioidide ja dopamiini, tootmist. Jaak Panksepa sõnul vallanduvad mängu ajal kõik meie aju loomulikud ja käitumuslikud potentsiaalid.

Naer lõdvestab keha, vähendab valu, suurendab positiivseid tundeid ja parandab suhteid. Mängulisus ja naer aktiveerivad eesaju, vähendades stressi ja hajutades viha. Hirm ebaõnnestuda ja stress raskendavad uue informatsiooni vastuvõtmist ja kogemuste omandamist.

Mäng parandab ja arendab kognitiivseid ja motoorseid võimeid nii lastel kui täiskasvanutel. Kui valid mängulise lähenemise, toetad lisaks lapsele ka iseenda arengut! Mäng ja mänguline lähenemine seavad meile väljakutseid nagu reeglite mõistmine, otsustusprotsesside haldamine, tegevuste ja liigutuste planeerimine.

Mängulist lähenemist on oskusena võimalik teadlikult arendada. Sea latt kõrgele ja anna mängulisus eeskujuna edasi ka oma lastele. Kasuta mängu ja mängulisust julgelt meetodina ka tööalases tegevustes loovamate lahenduste, paremate tulemuste ja eduka koostöö saavutamiseks.

Eesajukoore kahjustumise või nõrga arenguga seotud riskid

Mis juhtub, kui eesajukoor on kahjustunud või pole piisavalt arenenud? Või kui eesajukoor ei funktsioneeri esmaklassiliselt? 

Eesajul on oluline roll meie keeleliste, eneseväljenduslike ja loominguliste oskuste kujunemisel ja avaldumisel. Eesajukoore ja otsmikusagara kahjustumine ja mitte piisav töö võib kaasa tuua tõsiseid sümptomeid ja tagajärgi mõtlemise kvaliteedis ja sotsiaalses võimekuses. Eriti oluline on eesaju arendamine vajalik lastel ja noortel.

Eesajukoore kahjustumisel ja alaarengul võib probleeme tulla orientatsiooni ja koordinatsiooniga, keskendumisega, meeldejätmise võimega, abstraktse mõtlemise ja otsustusvõimega. Väga oluliselt on pärsitud sotsiaalse käitumise ja probleemide lahendamise oskus. Ajukeemiliselt mõjutab eesajukoore kahjustumine aju võimet kontrollida keemiliste protsesside aeglustumist organismis. 

Kui kasutada mängulisust ja mängu laste kasvatamisel, õpetamisel, aga ka koduse suhtluskeskkonna loomisel ja tööl, maandame mitmeid aju funktsioneerimisega seotud riske. Mäng ja mängulisus on ravim depressiooni ja igavuse vastu, muutes meid loovateks ja positiivseid lahendusi otsivateks.

Mängulisus kui kriitiline edutegur ja lahendus

Kokkuvõttes on mängulise lähenemise üldiseks ja koondavaks kasuks edukaks toimetulemiseks vajalike oskuste arenemine. Võime mänguliselt läheneda eristab loomingulise ja aktiivse eestvedamise passiivsest kaasajooksmisest ja eduka ebaedukast. Muutudes õppimise ja õpetamise meetodina meie igapäevaseks tööriistaks, loob mängulisus eeldused elus õnnestumiseks nii vaimsel, loomingulisel kui praktilisel tasandil. Mängulisemalt suudame kommunikatiivsemalt reegleid kehtestada kui ka neid talutavamalt järgida.

Ootuseid tulevikuametitele ja -oskutele kujundab peamiselt digitaalne ja tehnoloogiasektor, mis püüab inimesed masinate ja algoritmidega asendada. Juba mõne aasta pärast on meil vaja senisest enam oskusi, mis on seotud just eesajukoore arenguga, mängu ja mängulisusega. 

Sõltuvalt töövaldkonnast ja rollist on tulevikuoskused nõutud juba täna. Isekorralduvad töövoosüsteemid, masinõppealgoritmid, planeerimisalgoritmid ja ennustajad ja igapäevaellu jõudvad autonoomselt opereerivad masinad ja robotid on täna reaalsus innovatiivsetes ettevõtetes, mõne aasta pärast valdav trend.  Tulevik seab kõige suuremad väljakutseid neile inimestele, kes tehisintellekti, iseõppivaid ja -juhtivaid süsteeme, automaatikat ja roboteid arendavad. 

Isegi kui arvutid võtavad üle suurema osa planeerimisest ja töövoogude juhtimisest, jääb inimesele ka tulevikus roll kompleksset lähenemist nõudvates tegevustes nagu strateegiate loomine ja pikaajalise mõjuga otsused.

Insplay on Sinu mängulise lähenemise teejuht

Insplay on arendavate mänguasjade ja õppevahendite maaletoojana järjepidevalt tegutsenud üle kolmekümne aasta. Pakume Sulle laia valikut arendavaid mänguasju ja lauamänge, mille kasutamisel võid mängulisust ja rõõmu tuua oma igapäevasesse ellu juba täna.