Loovus kätkeb endas kogumi erinevaid tunnetuslikke psühholoogilisi protsesse, mis võimaldavad meil maailma näha ja seletada tavapärasest erineval viisil.
Loovus on võime, mis aitab meil jõuda ettearvamatute ja kasulike tulemusteni. Iga edusamm tööl või õppimisel saab alguse ideest, mille väljaarendamisel läheb meil vaja loovust.
Loovus, probleemide lahendamise oskus ja innovatsioon on omavahel tihedalt seotud. Loovus ei võrdu innovatsiooniga. Loovuse kui võime/oskuse abil leitakse probleemidele uusi lahendusi, millega kutsutakse esile innovatsioon.
Lastes ja noortes, ka täiskasvanutel võib loovuse arendamist pärssida liigne kriitilisus ja negatiivne tagasiside. Loovuse avaldumist takistavad ka kontroll, normatiivsus ja enesetsensuur.
Loominguliste võimete eesmärgipärane arendamine on eelduseks kõrgemate eneseteostusvajadusega loomingulise isiksuse kujunemisele.
Visuaalses, tekstilises, audiovisuaalses või muus kunstiliigis katsetamine ja loomine võimalikult varajases eas loob meile täiskasvanuna eelduse üldisemate loominguliste protsesside mõistmiseks ja nendes osalemiseks.
Loovad ideed pole nõutud üksnes kaunites kunstides, uute toodete ja teenuste arendamisel ja innovatsioonis. Loovust rakendatakse ka strateegiate ja uute ärimudelite arendamisel. Konkurentsitihedas äris on loovus edu saavutamiseks üks olulisemaid ressursse.
Lapse ja täiskasvanu loovuse arendamine pole tingitud inimese päritolust ja geenidest, vaid loovuse avaldumist ja arenemist soodustavast keskkonnast ja tingimustest. Loovus on võime ja oskus, mida saame igaüks endas arendada ja teiste puhul nende arenguks sobivaid tingimusi luues.
Loomingulisuse avaldumist soodustab positiivne atmosfäär ja õige/vale hinnangute ja määratluste vältimine.
Loova, loomingulise lähenemise ja mängulisuse vahele võib paljudel puhkudel panna võrdusmärgi. Me ei suuda olla loovad, olemata seejuures piisavalt mängulised.
Kõikide uuemate õpetamissuundade eesmärgiks on loomingulise, positiivse, kordumatu ja enesekindla isiksuse areng.
