Loova lähenemisega ja fantaasiaküllane inimene on inspireeriv ja hinnatud kaaslane sõprade seltsis ja igas kollektiivis. Julgusta iseennast, sõpru, lapsi ja noori olema loovad ja mängulised igas elusituatsioonis.
Meie aju on täis mustreid, mis soovitavad meile tavalisi mõtteviise ja stsenaariume, mis võivad olla head igapäevaseks keskmiseks soorituseks ja ellujäämiseks. Aga mitte silmapaistmiseks ja loovuse edukaks rakendamiseks tööl, koolis või kodus.
Loovus on alati seotud fantaasia ja ebatavaliste seostega. Loov lähenemine ei piirdu esimese pähetuleva kujutluse, mõtte või lahendusega. Loominguliselt lähenedes loome uusi võimalusi ja kordumatuid seoseid, mis võivad aidata uuel viisil probleeme lahendada või maailma tunnetada. Kõige esimene seos või mõte võib pähe tulla teistelegi samast kultuurikontekstist pärit kaaslastele.
Loovus on evolutsiooniliselt seotud kõikide inimtegevuse aspektidega. Kohanemisel muutuva maailma tingimuste ja oludega on kujutlusvõime ja loovus osutunud inimesele asendamatuteks tööriistadeks. Võib julgelt väita, et loovuseta poleks inimene ja inimkond arenenud selliseks nagu oleme.
Automatiseerimine ja tehisintellekt mõjutavad maailma tippettevõtetes juba täna viisi, kuidas töötatakse. Lähemas tulevikus mõjutab tehisintellekt paljusid ameteid ja töökohti. Kui masinad on võtnud ära suurema osa inimese füüsilisest tööst, siis tehisintellekt võtab ära või muudab oluliselt vaimset tööd. Loovus on peamisi tulevikuoskusi, mille arendamine ja rakendamine võimaldab meil säilitada eeliseid iseõppivate tehisintellektide ees.
Loov laps ja inimene on tavaliselt loov kõiges, mida teeb. Olgu see toidutegemine, kodu kujundamine, lugude jutustamine, visuaalne väljendamine või oma ettevõtmistele loovalt lähenemine. Olles loomingulised, ei mõtle me pidevalt reeglitele, vaid tihtilugu hoopis rikume neid! Alustades kõige loomulikematest õppimisprotsessidest, kus jaburamate ja naljakamate seoste loomine võib aidata meelde jätta tüütumat ja igavamat materjali.
Loov lähenemine on inimese ürgne oskus
Loominguline ja nutikas lähenemine tähendab probleemide uuel viisil lahendamist ja maailma tavalisest teistsugusel viisil tunnetamist.
Kujutlusvõime ja loovus on ürgsed oskused, mis on kujundanud meid inimkonnana selliseks nagu oleme.
Loomingulisus tähendab pidevaid otsinguid ja enda võimete arendamist.
Illustratsioon: https://www.creativityworkshop.com
Loovus algab kujutlusvõimest
Kujutlusvõimet oli lisaks keelelisele väljendusele vaja juba ürgsel inimesel kasvõi selleks, et planeerida koostööd teiste liigikaaslastega inimesest kordi suuremate elukate keskel ellu jäämiseks. Kujutlusvõimet läheb vaja igasuguse plaani, visuaalseid parameetreid nõudva lahenduse väljatöötamiseks, näiteks territooriumi kaardistamiseks ja sõjaplaani tegemiseks. Kujutlusvõime toel on sündinud ka loomismüüdid ja usundid: kuidas tekkis maailm ja inimene? Mis juhtub meie vaimuga peale surma?
Kujutlusvõime on loomingulise lähenemise üks nurgakividest. Fantaasiata sarnaneksime metallitükile. Me mõtleme fantaasia ehk kujuteldava, imaginaarse maailma sees olles. Albert Einstein on öelnud, et fantaasia on tunduvalt tähtsam kui teadmised, sest teadmised on piiratud. Einstein on öelnud ka, et me ei saa lahendada probleeme mõeldes samal viisil kui neid luues. Tihtilugu viidataksegi loomingulisemale lähenemisele kui kastist välja mõtlemisele.
Kahjuks ei toeta koolisüsteem loovuse ja sellega tihedalt seotud individuaalse omapära, tugevuste ja kordumatu isiksuse arendamist piisavalt. Sellepärast võiksime täiskasvanute ja lapsevanematena koolisüsteemi puuduseid kompenseerida. Me võiksime alustada iseendast!
Esimesi käepärasemaid viise loovat lähenemist arendada on fantaasiamaailma avardamine ja arendamine. Kuidas oma fantaasiamaailma, kujutlusvõimet arendada? See pole sugugi nii keeruline küsimus kui esialgu tundub. Heaks alguseks on fantaasiaküllaste raamatute lugemine ja väga erineva pildilise info vaatamine.
Fantaasiamaailma võivad avardada fantaasia-ulmekirjandusega tutvumine või vastavate filmide ja multikate vaatamine. J. R. R. Tolkien-i "Kääbik" ja "Sõrmuste isand", J. K. Rowling-u "Harry Potter" või Terry Pratchetti "Kettamaailma" sarja raamatud on heaks alguseks täiskasvanute mõttemaailma stampidest paigast loksutamiseks.
Jutustage pööraseid lugusid!
Lugude jutustamine ja edasiarendamine on ürgsemaid loovuse avaldumise ja inimeseks olemise viise. Lugude jutustamine oli enne kirjakeele leiutamist ja laialdast kasutuselevõttu peamine kultuuri edasikandumise viis. Enamik tänapäevaseid lugusid on varasemate lugude uued versioonid ja edasiarendused, põhinedes mütoloogial või antiigist pärit tekstidel. Sellepärast on lugude jutustamisel arendav ka varasemate lugude, mütoloogiatega ja arhetüüpidega tutvumine.
Lugudes esinevaid tüüpilisi olukordi, sümboleid ja tegelasi kirjeldatakse ka kui arhetüüpe. Levinud tegelaste arhetüüpideks võivad olla näiteks looja, valitseja, kangelane, seikleja, tark, maag, maaema jt. Mitmed erinevad lugude käsitlused taandavad kõikide lugude tegelased kümneks või kaheteistkümneks arhetüübiks, mis võivad vastata ka isiksuse põhitüüpidele. Carl Gustav Jungi analüütilises psühholoogias on arhetüüp kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund. Eesti keeles on mitu tegelaste arhetüüpidest kirjutatud raamatut, mille arhetüüpide kirjeldustes võid ära tunda ka iseennast.
Selle asemel, et küsida, kuidas sul koolis või tööl läks, võib julgustada lapsi rääkima päevast mõnd uut lugu! Mängulisemaks lähenemiseks ei pea räägitavad lood olema sulatõsi, vaid võivad olla väljamõeldud ja hoopistükkis uskumatud ja pöörased. Ka uskumatute karakterite väljamõtlemine, iseendi ja laste julgustamine nende loomisel on arendav tegevus. Kaamel ei pea olema ühe või kahe küüruga, vaid võib olla ka viie küüruga.
Ka lugude ümberjutustamise oskuse arendamine soodustab loovust. Õpime seda koolis nii kirjanduse kui ajalootundides. Täiskasvanute ja lapsevanematena võime panna ennast proovile muinasjuttude ja lugude ümberjutustamisega selle asemel, et neid ette lugeda. Ka anekdootide ja lühivormide meeldejätmine ja ümberjutustamine on arendav. Ära unusta kunagi, et maailma kõige mõjukamad ja rikkamad inimesed on elava kujutlusvõimega ja oskavad jutustada elumuutvaid lugusid.
Lugude jutustamise oskus on abiks lastel, noortel ja täiskasvanutel igas eluetapis vajalik. Kõik turunduse, reklaami, laiemalt kogu kommunikatsioonispektri strateegiad põhinevad ühel või teisel lugude jutustamise metoodikal. Kogu kommertslugude ja kommunikatsiooni jutustamise teooria ja praktika põhineb omakorda üsnagi samadel raamistikel ja algtõdedel, millel põhinevad ka kirjanduslikud lood ja filmid. Ühed tuntumad lugude jutustamise turunduskontseptsioone on Lovemarks ja StoryBrand. Brändi karakterite arhetüüpidest võid sissejuhatuseks lugeda seda positust kliendiuuringute lehelt. Kui sa tahad koos lastega teha pööraste lugude kirjutamise võistlust, siis võid ette võtta ka isiksuse tüübid, otsides neid internetist. Valige välja mõned lahedamad ja võimendage nad üle!
Luba endal ja lapsel fantaasial vabalt lennata põnevate maailmade loomise ja kirjeldamisega. Lisaks lugude jutustamise tekstilisele osale tehke algust joonistamisega. Miks mitte joonistada ka ise ja kaasata sellesse kogu pere? Lugusid võib jutustada ka visuaalselt pilte üksteise järgi sättides. Selleks võib kasutada paberit ja pliiatsit või digitaalseid joonistusaluseid ja tahvleid. Iga kaadri jaoks üks leht paberit.
Kõik arvutimängud põhinevad lugudel, millel on kindlad süžeestikud-tegevusliinid ja karakterid. Miks mitte võtta perega ette mõne arvutimängu väljamõtlemine? Kui sa ise või su laps ja sõber on hea kirjutaja ja lugude vestja, siis võib temast saada edukas arvutimängude looja. Arvutimänge ei loo programmeerijad! Nad üksnes teostavad neid osaliselt. Kõige olulisem roll arvutimängude loomisel on nendel, kes mõtlevad välja lood - karakterid ja süžeestikud ning ja kujutlevad sinna ümber pööraseid visuaale, maastikke, põnevaid interjööre ja eksterööre?
Alguses oli lugu
Põnevate ja kütkestavate lugude jutustajatest võivad saada visioonikad ettevõtjad, kirjanikud või arvutimängude loojad-ettevõtjad.
Kujutlege ja visualiseerige!
Järgmiseks kättesaadavaks sammuks võiks olla visualiseerimine. Uuringud on näidanud, et võtame suure osa informatsioonist vastu silmadega, sealhulgas lugemise teel. Aga kui paljud oskavad oma mõtteid visuaalselt väljendada?
Visuaalsete väljendusoskuste arendamine tõstab teie ja teie laste konkurentsivõimet tööturul. Visuaalne väljendusoskus parandab drastiliselt teie kommunikeerimise oskust - te suudate olla teistele arusaadavamad tööl, kodus, sõpradega, teisi või iseennast õpetades.
Sättige oma lastetuppa ja nendele igapäevaseks vaatlemiseks võimalikult palju illustreeritud raamatuid. Laps ei pea maakaarti õppima geograafiatunnis. Tal võib olla kodus gloobus. Ja lillede ja abstraktse või ühevärvilise vaiba asemel võib lastetoa vaibal olla hoopis maakaardi kujutis. Riikide kujude joonistamine on üks hea viis nende asukohti pähe õppida. Kes ei mäletaks koolitunnist, et Itaalia on kingakujuline? Tšiili aga kepikujuline?
Hankige hunnik joonistustarbeid kogu perele. Suures formaadis paksemaid pabereid - mitte selliseid, kuhu näiteks markeriga joonistamine lehe teisele poolele paista on. Hankige joonistuskaustikuid, häid markereid ja pliiatseid. Joonistusvahendite hankimisel vältige jubedat häält tegevaid ebaloomulike värvidega vildikaid. Nende kasutamine võib pärssida visuaalsete väljendusoskuste arendamist. Kuidas oleks näiteks sellega kui te teritamata käsisaega õunapuud või sirelihekki noorendate? Kvaliteetseid paberid, markerid ja pliiatsid säästavad teie ja laste närve! Need õpetavad teid eelistama ja kasutama kvaliteetseid materjale ja töövahendeid ka siis kui võtate ette mõne suurema töö ja teose.
Proovige joonistusoskuste arendamiseks ka digitaalseid vahendeid
Lisaks joonistamisele ja disainimisele paberil võite teha seda ka arvutis. Arvutihiirega joonistamine võib sobida alguseks, kuid tegelikult pole hiirega joonistamine loomulik. Hiirega ekraanile joonistamist pole mõtet tegelikult üldse õppida!
Digitaalseks joonistamiseks sobivad digitaalse joonistuspliiatsiga tahvelarvutid, mida pakuvad nii Windowsi seadmed, Apple ja Samsung. Tipptasemel paberile joonistamise kogemusest lähtuvat joonistamise kogemust pakub näiteks Remarkable, oma klassi parim toode ja kink joonistamise huvilisele lapsele, sõbrale või kolleegile! Digitaalsetele joonistustahvlitele on heaks odavamaks alternatiiviks digitaalsed joonistusmonitorid, mida saate ühendada oma olemasoleva arvutiga. Vastavad soodsamad lahendused on näiteks tootjatelt Huion ja XP-PEN.
Joonistamise tarkvarasid leiate laial hulgal. Parim selleks on Autodeski arendatav ja tasuta Sketchbook, mis kasutab salvestamiseks kihtidega-layeritega Adobe Photoshopi formaati. Üks parimaid tasuta maalimise tarkvarasid on Krita. Väga hea tasuline, kuid kättesaadava hinnaga maalimise tööriist on Artrage. Kasutage Google otsingut, proovige erinevaid tööriistu ja valige endale sobivaim.
Miks on digitaalsete tööriistadega joonistamine hea?
Esiteks ei saa teil pliiatsid, värvid ja paberid praktiliselt kunagi otsa. Te võite digitaalsel alusel joonistada ja maalida tuhandeid nii suures formaadis pilte kui soovite. Te võite oma teosed hiljem värviliselt digitaalse akrüülprinteriga reaalseks muuta. Vastavat printimisteenust pakuvad ka Eestis mitmed ettevõtted. Te saate valida krobelise tapeedilaadse paberi või tekstiilist lõuendi ja printida selle välja tavaliselt kuni 1,4 meetri laiuselt. Kuna vastavad printerid prindivad rullmaterjalile, siis võib teos väljaprindituna olla isegi nii suur nagu 1,4 meetrit kõrge ja näiteks kaks meetrit lai! Hind on umbkaudu 50 euri ruutmeeter.
Teiseks eeliseks digitaalsete joonistusvahendite kasutamisel on see, et saate ise või teie lapsed ja õpetatavad kasutada digitaalselt loodut sisendina millekski muuks. Näiteks kui suudate luua põnevaid karaktereid, siis saate neid animatsiooni tarkvaradega liikuma panna, luues lühemaid animafilme. Kõik, mis on digitaalne, on kasutatav visuaalse materjalina ka arvutimängude eksterjöörides ja interjöörides.
Kolmandaks: kui valite joonistuspliiatsiga tahvelarvutid või suurema joonistuspinnaga joonistusmontorid, siis harjute käele loomulike joonistamisliigutustega. Teie või teie lapsed saavad digitaalsel alusel omandatud joonistamise kogemusi kasutada alati ka päris paberi ja pliiatsiga joonistades. Te ei kaota loomulikkuses!
Õppimise eesmärgil on ka maha joonistamine arendav
Kogu kultuur on interpretatsioon ehk tõlgendamine ja pidevalt muutuv dünaamiline protsess. Loovus on tihedalt seotud võime ja julgusega varasemat tõlgendada, ümber töödelda ja tuletada. Oma loominguliste teostusoskuste arendamiseks võib julgelt varasemat maha joonistada, jäljendada ja interpreteerida. Kui tahate õppida joonistama koomikseid, siis pole paha otsida välja mõni kolme-neljakümnendate koomiks ja seda jäljendades koomiksi tegemise stiile õppida.
Laps õpib keelt ja käitumist intuitiivsel viisil ümbritsevaid inimesi jäljendades. Me õpime ka täiskasvanutena jäljendades kui te meenutate näiteks, kuidas käisite autokoolis või võõrkeelekursustel. Jäljendamine ja kordamine on oluline osa õppimise protsessist.
Kes pürgib edasi loomingulisematel radadel, see muutub õppimise ja oma stiili otsimise käigus loominguliseks isiksuseks, kes suudab detailides eristada ja vahet teha sellel, millest ollakse inspireeritud ja mõjutatud. Kus ollakse kedagi tõlgendanud, millest saadi inspiratsiooni ja millal ollakse originaalsed? Ehk tekib hetk, millal tekib teos ja autor.
Niisiis, on loovus tihedalt seotud võime ja julgusega varasemat tõlgendada, ümber töödelda ja tuletada. Õppimise otstarbel on jäljendamine mõistlik, aga originaalne looming mõistagi ei põhine kellegi kopeerimisel. Maailm on täis Johann Sebastian Bachi laadseid muusikateoseid ja Eurovisioonil kõlavad laulud on enamjaolt umbes kümne tüübiga. Miks peaks keegi tahtma kuulata koopiaid originaali asemel? Objekti väga täpse fotorealistliku joonistamise oskuse asemel on olulisem hoopis looja käekiri ja unikaalne stiil ning teose kontseptsioon.
Mina ettevõtte juhina arendan pidevalt oma visuaalse väljendamise võimeid, luues vahel ärigraafikat, disainides ise visuaalseid protsesse ja töövoogusid, visuaalidega rikastatud esitlusi või luues päiseid ja reklaame sotsiaalmeediakanalitele. Kuigi olen ettevõtte juht ja võin osta graafilist teostust ja videotöötlust sisse, õpin iga päev enda visuaalses väljendamises midagi juurde, sealjuures praktiseerin ka lihtsamat videotöötlust.
Insplay nutikatele lapsevanematele suunatud Einstein3000 saates rääkis Siiri Sisask, et ta tegeleb aktiivselt videoproduktsiooniga ja enda arendamisega sellel alal. Siiri Sisask on üks hea näide, et enda visuaalse väljenduse digivõimekusi võib arendada elukestvalt!
Kasutage virtuaalseid modelle ja modelleerimist!
Kõik, kes on käinud joonistuskursustel või meenutavad mõnda joonistustundi, mäletavad midagi kompositsioonide ja modellide joonistamisest või maalimiseks. Teie ja teie lapsed võivad figuratiivse joonistamise oskuste arendamiseks kasutada päris kompositsioonide asemel ka virtuaalseid kompositsioone ja modelle.
Näiteks Terrawelli toode Design Doll või Makehuman võimaldavad teil visuaalse liidese kaudu luua ruumilisi 3D modelle: te võite muuta kõike, näo ja kehakuju, nägu, käsi, jalgu - kõike detailselt. Loodud modelli saate arvutis ruumiliselt vaadelda ja pöörata, muuta oma vaatenurka. Arendav tegevus oleks siis esiteks 3D modelli tegemine arvutisse ja siis mõne joonistustööriistaga selle modelli-poosi erinevatest külgedest maha joonistamine. Kas päris paberile või digitaalsete vahenditega. Aga joonistada tuleb ilmtingimata ilma arvutihiireta, sest hiirega joonistamine pole käele loomulik.
Kust saada inspiratsiooni?
Oma loominguliste võimete ja huvide edendamiseks võite koguda inspiratsiooni ükskõik millest. Te võite ise või koos lastega otsida Google pildiotsingust erinevat visuaalset materjali, alates vanadest autodest, interjööridest ja eksterjööridest. Põnev materjal on vanad koomiksid, vanade (näiteks kuue-seitsmekümnendad) ajakirjade kujundused, plakatite kujundused, infograafika. Otsige internetist Jaapani mõõgakaitseid ja -kaunistusi - Tsuba. Tutvuge Jaapani puugravüüride pika traditsiooniga. Tutvuge vanade sümboliliste keelte märksüsteemidega nagu Induse oru keel (Google: indus script).
Paljudel tippu jõudnud inimestel on tugev ja tähenduslik side loodusega, matkamise või erinevate kultuuridega. Te võite uurida varasemaid tööstusdisaine masinatele, mööbliesemetele, sisuliselt kõigele.
Maha joonistamiseks võib kasutada erinevaid materjale. Väga hästi sobivad selleks visualiseeritud entsüklopeediad, fotod ning videod. Kuidas joonistada autot, kuidas joonistada laevu, loomi, inimesi? Õpitakse tegevuse käigus.
Mitmekülgsus
Albert Einstein oli tuumafüüsikuna ka päris hea viiuldaja.
Ta õppis viiulit juba alates viie-aastaselt.
Ta mängis viiulit vahel oma sõpradele ja ta näpud olla liikunud väga kiiresti.
Kaardistage oma mõtteid!
Meie aju kasutab uute loovate lahenduste pakkumisel pidevalt varasemaid teadmisi ja kombinatoorikat. Alati on kasulik varasemate teadmiste või uue materjali-sisu visualiseerimine, kaardistamine. See aitab õpitut kinnistada ja sisust paremat ülevaadet saada, et mõne loomingulise ülesande ja probleemi lahendamisel oleks teil teadmiste tükid kiiremini haaratavamad ja käeulatuses. Selleks on kasulik lähenemine mõtete, ideede, teemavaldkondade, õpetatava või õpitava materjali kaardistamine ehk mõttekaartide (Google: Mind Maps ja mindmapping) loomine.
Peatu korraks, et mõelda, mis vahe on puukujulisel struktuuril (oks ja alamoksad) ja võrgustikukujulisel struktuuril? Puukujuliselt mõttekaarte luues kaardistame teemavaldkondi ja see loob ülevaadet mingite hierarhiate ja taksonoomiate meeldejätmiseks, mis on igati kasulik. Aga meie mälu tegelik talletamise viis on aga graafi- ehk võrgustikupõhise struktuuriga. Te võite luua kujutluse lõputust kalavõrgust ja lisada sinna ruumilise mõõtme. Meie aju koosneb umbes 100 miljardist närvirakust, lihtsamalt öeldes sõlmest või punktist. Iga sõlm-punkt võib olla seotud ükskõik millise muu sõlmega - selliselt meie aju infot salvestab. Objektide vahelised seosed meie mälus, näiteks seosed mõiste või seotud mõistete ja kimpude vahel on sünapsid. Närvirakkudest ja sünapsitest moodustub meie mälu talletamise süsteem ehk närvivõrk. Näiteks tehisintellektide arendajad kasutavad iseõppivate programmide loomisel bioloogilise aju eeskujul ehitatud tehisnärvivõrke.
Tutvustage ka lastele seda, et meie aju pole sile ja lineaarne, ega ka hierarhiline, vaid võrgustik.
Milline mõtete või andmete kaardistamise tööriist valida? Alustage mõne väga hea mõtete ja teemade kaardistamise tarkvaraga nagu näiteks XMind või tausta Freemind või Freeplane tarkvaradega.
Kui tahate saada meie ajule võimalikult lähedast visualiseerimise viisi, siis valige TheBrain või edasijõudnutele mõeldud Gephi. TheBrain- ja Gephi-laadsete, võrgustikel põhinevate rakenduste kasutamine toetavad lisaks materjalist-sisust hetkelist ülevaadete loomisele ka seoste loomise võimekust ja mälu arendamist laiemalt.
XMind kui TheBrain annavad teile kaasa kaasa oma mõtete ja teemade visualiseerimiseks terve hulga inspireerivaid malle.
Mõtete ja teemade kaardistamine
TheBrain pakub mõtete ja teemade kaardistamist ajule loomulikul viisil.
Lõpetuseks: olulised on keskendumine ja püsivus!
Kui tahad enda või lapse oma loomingulist potentsiaali tõsiselt avada ja arendada, siis tuleb sul enda ja lastega tõsist tööd teha! Öeldakse, et tippu jõudmiseks on vaja kümme aastat vaeva näha. Ükski suur eesmärk pole saavutatav üleöö ja kiiresti, vaid selleks on vaja tahtmist, sihikindlust, pidevat püüdlemist oma oskuste ja võimete arendamisel.
Lastele ja noortele tuleb maast ja madalast õpetada, et heade tulemuste saavutamiseks ükskõik milles on vaja tahtekindlust ja pidevalt tegevusi eesmärkide saavutamiseks. Ükski eesmärk pole toetavate tegevusteta saavutatav!
Keskendumiseks vajame enda väljalülitamist häirivatest teguritest nagu müra, televiisor, nutiseadmete sõnumite helid. Igas kodus peavad olema võimalusel kohad, kus saab vaikselt omaette töötada, olgu need kunstiprojektid, kirjutamisprojektid, disainid või äriplaanid.
Minu jaoks on elu üks loomingulisemaid kogemusi olnud korduv pimeruumipraktika. See tähendab, et ma elan nädal või paar üksinduses ja pimeduses. Keskendumisvõimet arendab ja toetab ka regulaarne mediteerimine.
Loe veel meie inspireerivast ajeveebist loovuse kohta!
Oleme kirjutanud loovusest kui peamisest tulevikuoskusest.
Loovusest rääkis ka Einstein3000 kolmas saade, mille külaliseks olid ajuteadlane Jaan Aru ja multitalent Anni Arro. Otsi raamatupoodidest Jaan Aru raamatut loovuse kohta ja vaata Einstein3000 saadet järelvaatamises.
Loovus on igaühes arendatav võime
Loovus on evolutsiooniliselt seotud kõikide inimtegevuse aspektidega. Kohanemisel muutuva maailma tingimuste ja oludega on kujutlusvõime ja loovus osutunud inimesele asendamatuteks tööriistadeks.
Mis on loovus?
Loe loovuse kohta kõige põhilisem ja lühidalt. Loovus on peamiselt oskus lahendada probleeme uuel viisil ja näha maailma tavalisest erinevalt. Loovus on arendatav oskus!
31 lihtsat ideed, kuidas enda ja laste loovust arendada!
Loovust läheb vaja igas valdkonnas, sealhulgas kindlasti visuaalses maailmas, lugude jutustamisel, ettevõtluses. Lastes loovuse arendamiseks ei piisa nende kunsti või muusika ringi panemisest. Alusta iseendast ja muuda elukestva õppijana loov lähenemine oma elustiiliks!
