Tulevikuoskuste taustaks on tulevikutrendid

Maailm liigub edasi trendide voos. Paljud tulevikutrendid ja suundumused on jätkuks ja edasiarenduseks tänastele trendidele. Kõige olulisemaks trendiks ehk megatrendiks on tehnoloogia jätkuv areng ja tehnoloogia, masinate-robotite ja algoritmide-tehisintellekti mõju meie igapäevaelule.

Tehnoloogiline maailm muutub nii sujuvalt, et igapäevaelus arengut ei märkagi. Kes oleks 30 aastat tagasi osanud ennustada, kui võimalusterohked on tänased nutitelefonid? Ka elektritõuksid tundusid veel kümme aastat tagasi ulmelised.

Mitmed varasemad leiutised nagu tuuleveskid on andnud tõuke neist inspireeritud ja tuletatud uutele leiutistele. Tuuleveski näitel elektrit tootvad tuulegeneraatorid.

Tehnoloogia ümbritseb meid igas keskkonnas. Ajaloost teame mitmeid maailma muutnud tehnoloogilisi uuendusi. Kõige suuremad inimkonda mõjutanud tehnoloogilised leiutised on ratta, hammasratta ja kirjakeele leiutamine. Samuti Johannes Gutenbergi trükimasin, mis muutis informatsiooni, tarkuse ja teadmuse kättesaadavaks laiadele massidele. Interneti arenguga on muutunud laialt kättesaadavaks laiemas mõttes info ja sisu, lisaks ka tehnoloogiad. Internet ise põhineb suuremas osas vaba lähtekoodiga tarkvaral. Interneti abiga on komplekssete ja keerukate lahenduste, sealhulgas masinõppealgoritmide kasutamise hind sisuliselt null: igaüks näiteks masinõppe algoritme sisaldavaid vaba lähtekoodiga programmijuppe koodihoidlatest alla laadida ja neile oma rakendusi luua.

Looge tingimusi arenguks

Eriti just digitehnoloogiaid kartvate lapsevanemate seas levib eksiarvamus nagu tehnoloogia oleks seotud vaid arvuti- ja digimaailmaga. Asjakohaselt viitas Einstein3000 teise saate külaline, kloonimistväärt koolijuht Hendrik Agur, et ka orel on tehnoloogiline leiutis nagu kõik muusikariistad. Hendrik Aguri kireks elukestva õppijana on orelimängu õppimine. Tõenäoliselt leiaksite internetist ka oreli tehnilised joonised kui sooviksite selle ise valmis ehitada.

Uus maailm seab väljakutseid meile kui elukestvatele õppijatele, et oleksime enda pideva täiendamise ja õppimisega lastele praktiliseks eeskujuks. Kui te arvate “ah, mis nüüd mina, olen lihtne ja tehnoloogiakauge inimene” stiilis, et teil pole piisavat tausta ja ettevalmistust, et lastele elukestva õppijana eeskujuks olla, siis selline olukord on väga hea uueks alguseks ja muutumiseks! Külasta edaspidi Nutikate Vanemate Klubi veebilehte ja vaata saateid Einstein3000, telli listi ja sa oled kursis kõige olulisemaga.

On häid näiteid, kus mõni maailma tipptegija on pärit tagasihoidlike materiaalsete tingimustega perekonnast. Näiteks maailma muutnud insener, üks helgemaid päid ja maailmas kõige rikkam inimene Elon Musk on pärit töölisklassi perest. Kui selles peres poleks olnud arvutit, poleks Elon Musk oma esimest arvutiprogrammi-mängu 12-aastaselt maha müüa saanud. Arenguks tingimuste loomine on meie kõigi kätes.

Barack Obama on öelnud, et ära lihtsalt mängi oma telefoniga, vaid programmeeri seda. Mõelge tõsiselt järgi noorukieas laste ekraaniaja piiramise valikud. Loomingulisust, keeleõpet või muude oskuste arendamist ja uudishimu rahuldamist toetavad äpid ja veebilehed võiksid olla lubatud. Vastasel juhul võite koos pesuveega kogemata välja visata ka lapse. Digitehnoloogiat ja ekraaniaja praktilist kasutamist ei tasu vastandada loovusele. Ekraaniaega võib ka arendavalt kasutada, selle abil õppides ja targemaks saamise või lahendusi luues.

Lisaks digitehnoloogia arengule on üheks oluliseks tulevikutrendiks rohelise majanduse, taastuva ja puhta energiaga seonduv. Need kaks megatrendi on maailma kõige suurema turu ja majandusjõu Euroopa Liidu järgnevate aastakümnete prioriteedid.

Mida tasub õppida?

See küsimus pole lihtsate killast. Kui vaadelda Maailma Majandusfoorumi ja OECD raporteid ja lugeda futuriste ja visionääre, siis võib teha ühe kindla järelduse: kõik tulevikuametid on otsapidi seotud tehnoloogiaga. Inimene konkureerib juba lähitulevikus otseselt masinaga-robotiga, mida juhib algoritm-tehisintellekt.

Masin, robot, hajutatud arvutusvõimsused, planeerimisalgoritmid ja iseõppivad süsteemid asendavad nii täna kui tulevikus inimeste töö igalpool, kus see vähegi võimalik on. Inimese roll ei kao valdkondades, milles inimene on arvutist üle. Näiteks võib programm genereerida küllaltki huvitava, ilusa ja loominguliselt mõjuva graafilise pildi. Kuid masin-algoritm ei suuda veel lähikümnenditel kirjutada põnevat romaani ja tähendusrikkaid tekste.

Üheksakümnendatel öeldi, et arvutioskus on teine kirjakeel. Siis peeti arvutioskuseks võimet kasutada arvutit edasiarenenud kirjutusmasina-tekstiredaktorina ja internetilehitseja kasutamise oskust. Täna sellest enam ei piisa. Uueks arvuti ja ekraanidega seotud kirjakeeleks on programmeerimise oskused.  Lisaks programmeerimisele on tulevikus väärtustloovad andmete kogumise, struktureerimise ja haldamise oskused. Need on vajalikud oskused andmepõhiste otsuste tegemiseks.

Ilmselgelt ei lähtu kõikide laste ja noorte huvid programmeerimisest ja robootikast. Paljudele meeldib rohkem joonistada, ennast visuaalselt väljendada või hoopiski lugusid jutustada ja kirjutada. Loovust on vaja nii programmeerijal kui kunstnikul ja disaineril. Disaini kui valdkonda näeme kõiges, alates graafilisest disainist, tootedisainist, kasutajaliideste disainist, lõpetades 3D modelleerimise ja inseneeriaga läbipõimunud tööstusdisainilahendustega. Tulevased skulptorid, ruumilisi arvutimänge tootvate ettevõtete omanikud ja tulevased tööstusdisainilahenduste disainerid-modelleerijad võivad alustada ruumilises maailmas tegijaks saamist samast kohast - tasuta Autodesk Meshmixeriga oma esimesi 3D skulptuure nokitsedes.

Disainilises mõtlemises on lisaks visuaalse väljenduse oskustele olulisel kohal ka probleemilahendamise oskus, sest disaineri peaülesanne on disaini kui keele abil just probleemide lahendamine. Mis oleks Tesla või Apple kui nende tooted poleks hea disainiga? Sul võib olla ükskõik kui hea tiim insenere vahvate lahendustega, aga disainilise mõtlemise ja teostuseta ei sünni ühtegi head toodet! Pealegi - head insenerid ei lähe tiimidesse, kus on halvad disainerid.

Disainivaldkond tervikuna on eriti Eesti haridussüsteemi kujundajate lühinägelikkuse tõttu vähe väärtustatud. Miks näiteks Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini, graafiliste ja kasutajaliideste disainerite vastuvõtt on kümnetes, aga mitte sadades?

Olgu erialaks filosoofia, inimkäitumine, ühiskonnateadus või loominguline eriala, on need tulevikus enam või vähem kõik seotud erinevate tehnoloogiatega. Kokk, rõivadisainer, juuksur, kirjanik, baleriin ja tantsija ei vaja oma töös ilmtingimata mõne digitaalse tehnoloogia kasutamist. Samas võivad digipädevused, eeskätt tehnoloogiate sügavam mõistmine lisada iga eriala esindajale juurde midagi, mida konkurendil pole.

Kõige põnevamad väljakutsed tekivad erinevate valdkondade kokkupuutes

Pole kuigi nutikas püüda olla parem arvutitest ja masinatest valdkondades, kus nende sooritus on juba täna või on tulevikus parem kui inimestel. Kuidas oleks näiteks õppida ja harjutada kiiremini jooksma kui elektritõuksid? Üsna mõttetu, eks?

Tasub saada heaks valdkondades, kus arvutid ja masinad inimest niipea ei ületa nagu näiteks loovus ja empaatia. Kõige põnevamad, uudsemad, teisisõnu ka interdistsiplinaarsed valdkonnad tekivad erinevate valdkondade kokkupuutes. Teie või teie laps võib olla väga hea keemik. Aga kui teil on lisaks keemiaalastele teadmistele ja oskustele ka algtasemel või keskpärased programmeerimisoskused, vähemalt adekvaatseks tehnosuhtluseks piisaval tasemel, siis võite olla väga nõutud näiteks tarkvaraettevõttes, kes tegeleb ajus toimuvate protsesside visualiseerimisega.

Programmeerimine, andmetega ümberkäimise ja näiteks ka disainimise või 3D modelleerimise oskused võivad olla väärtustloovaks lisaks ükskõik millise eriala ettevalmistusele. See kehtib täna ka sinu kui lapsevanema ja täiskasvanu kohta.

Tulles tagasi alguse juurde - te ei pane kunagi mööda kui õpite tõhusamalt õppima ükskõik, mis meetodiga. Kui te oskate õppida, siis võite õppida ükskõik mida, mis teile endile kõige enam huvi pakub.